Kas Eesti muudab oma orientatsiooni krüptovaluutadele?

Nagu nüüd teada, Eesti oli isegi teatanud kavatsusest see käivitada riigi krüptoraha, hoolitsedes 2017. aasta lõpus siiski projekti täieliku turvalisuse raamistikus, mille põhjal Estcoin oleks sidunud oma hinna euro väärtusega, nii et see annaks sellele stabiilsuse ja väldiks ülemääraseid kõikumisi. krüptovara tavaliselt iseloomustav hind.

Pärast seda märkimisväärset sensatsiooni tekitanud teadaannet on Eesti alustanud a üsna sügav ümbermõtlemise faas, mille tulemusena loobuti paar kuud hiljem projektist.

Otsus, mis tehti sõnad, mille ütles Mario Draghi, millega Euroopa Keskpanga president soovis kutsuda Balti riiki austama euroalasse astumisel sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid, eriti neid, mis need keelavad liikmesriikidel emiteerida valuutat, olgu see siis füüsiline või virtuaalne. Avaldus, mis leidis Eesti Keskpanga presidendi Ardo Hanssoni toetuse ja riikliku IT-strateegia juhi Siim Sikkuti kinnituse, kes polnud kõhklenud kuulutada projekt lõppenuks.

Eestis on krüptolitsentsi saamine palju keerulisem

Il pressiteade, mille andis välja 16. mail Eesti konsultatsioonifirma Eestitundub siiski, et see läheb isegi kaugemale kui 2018. aasta sündmused või raamistiku märkimisväärse karmistamise suunas, milles digitaalsetest varadest huvitatud ettevõtted peaksid tegutsema.

Selle pressiteate kohaselt oleks tegelikult krüptolitsentsi saamiseks Eestis tehtud menetlus muutunud oluliselt keerukamaks kui lähiminevikus. Selle tegemine oleks eriti 3. mail vastu võetud meede, millega rahandusministeerium on otsustanud litsentsimisprotsessis teha mitmeid muudatusi.

Eelkõige lisab uus määrus nummerdatud ametliku kohustuse, pikendab töötlemisaega kolmekümnelt üheksakümnele päevale ja kehtestab kohustuse asutada ettevõte või divisjon Eestis oleks võimalik sellist projekti Balti riikide pinnal läbi viia. Registreeritud asukoha ja direktorite nõukogu aadress peab nüüd asuma ka riigipiirides, samas kui litsentsi väljaandmise riigilõivu on suurendatud 345-lt 3.330 euroni.

Sätte põhjendus

See oli täpselt Eesti rahandusminister Martin Helme, paljastada põhjused, mis ajendasid valitsust, kelle koosseisu ta kuulub, märkides, et just see, mis juhtus pangandusmaailmas, kus kontrollide puudumine avaldas dramaatilisi tagajärgi süsteemi stabiilsusele, ajendas riigi poliitilisi liidreid õppetund. Helme sõnul on see üsna selge rahvusvaheliste riskidega tuleb tegeleda, et mitte tekitada uusi kriise ja nende hulgas tuleb virtuaalsete valuutadega seonduvat pidada praegu kõigi aegade suurimaks.
Just Eesti väitis oma pressiteate kõrvalt seda uus reeglite süsteem muudab krüptolitsentsi hankimise üsna keeruliseks. Pealegi peavad need, kellel see praegu on, vastama uues õigusaktis sätestatud nõuetele hiljemalt aasta lõpuks, kaotades muidu juba saadud loa.

Radikaalne muutus

Vaatlejate sõnul on see a radikaalne positsiooni muutus, mis pole üllatav 2017. aastal välja kuulutatud virtuaalse valuuta Estcoinist loobumise valguses.

Kui seni Eestit peeti virtuaalmajanduse ja digitaalse vara jaoks üheks kõige tervitatavamaks riigiks, tänu ennekõike e-residentsuse algatusele, mis võimaldas krüptoraha sektoris tegutsevatel ettevõtjatel omandada Eesti "virtuaalne" kodakondsus ja seega oli neil õigus erinevatele maksusoodustustele, muutust oodati nüüd laialdaselt . Eelkõige Eesti rahandusministeeriumi teade kavatsuse kohta lisada hiljuti heaks kiidetud eelarveseadusse mõned muudatused, et postituste seeria kuhu peavad liikuma kõik ettevõtted, kes viitavad digitaalse valuuta tööstusele.